Ideedest tulvil inimesed on loonud Nõmme värvika ajaloo, mida me kõik täna uhkusega meenutame. Tõsiasi on aga see, et minevikus elada ei saa: Nõmme kasvab ja areneb muudkui edasi, soovime me seda või mitte. Argitoimetuste kõrval kipume selle tihti tähelepanuta jätma. See on samuti nagu oma lastega, kelle kasvamist ei märka. Küll aga teiste laste oma.
Võtame siin jaanuari viimastel päevadel ühise hetke ja heidame pilgu linnaeelarvele. Mida käesolev aasta meile toob?
Esmalt tuleb viia lõpuni see, mis alustatud. Suurimad ehitused, mis sel aastal valmivad, on Rabarübliku lasteaed ja kaua oodatud Nõmme Gümnaasiumi Spordihoone. Lisaks neile saab sel aastal alguse üks märgilise tähendusega projekt – Kraavi-Pihlaka ja Kerese tänava rekonstrueerimine. Miks see oluline on? Asi nimelt selles, et sealtkaudu hakatakse ära juhtima Nõmme keskuse poolt tulevat sadevett. Nimetatud tänavate valmimisel liigume samm-sammult lähemale Nõmme keskuse tervik-renoveerimisele. On lootust, et see kauaoodatud projekt on lähiaastate küsimus.
Nädalapäevad tagasi uurisime sotsiaalmeedias meie inimeste mõtteid seoses mänguväljakutega. Mitmed elanikud tuletasid meelde ammu lubatud Ilmarise rulaparki ja Vabaduse pargi peremänguväljakut. Alati ei seisa kõik otsused kinni linnaosa valitsuse taga, vaid peame ootama kinnitust kelleltki väljastpoolt maja. Nüüd võin aga öelda, et mõlemad on selle aasta plaanides sees.
2022 on uueks alguseks veel kahele lasteaiale – Männiku ja Männimudila. Mõlema puhul projekteerimine juba käib ning eesmärgiks on vana maja asemele luua uus, kaasaaegne ja ümbritsevasse keskkonda sobituv hoone. Ikka selleks, et sealsed lapsed saaksid parima võimaliku õpi- ja kasvukoha.
Eelmisel aastal alguse saanud, kuid siia aastasse edasi kandunud kaasava eelarve projekt pakkus elanikele omajagu kõneainet. Linnaosavanemana tunnen rõõmu inimeste üle, kes oma kodukandi arengu vastu nõnda suurt huvi tunnevad! Ideede korje käigus saime suure hulga heade mõtete võrra rikkamaks. Samas kaasnes võiduideega korralik arusaamatus – nimelt 100 000 euroga, mis on linna poolt ette nähtud, suusahüppetorni siiski ei renoveeri, aga võimaldab meil ellu viia teise koha saanud idee – rattaparklad.
Suusahüppetorni renoveerimise mõte aga ei kuku laualt sahtlisse. See vajab lihtsalt kordades suuremat investeeringut kui linna kaasav eelarve ette näeb. Aga kui me üheskoos linna ning riigiga pingutame, siis on võimalik ka kaua nukralt seisnud suusahüppetornile uus elu sisse puhuda.
Nõmme areneb ja uueneb koos elanikega ning selle üle tuleb vaid head meelt tunda! Kui julgeme unistada suurelt ja lennukalt, siis hakkavadki head asjad juhtuma.